Olen suht pikka aega olnud blogist eemal. Olen mõelnud kirjutada, kuid alati on midagi vahele tulnud ning mu elutempo on viimasel ajal nii kiire, et ei jõua isegi omi mõtteid mõelda.Ilmselt tuleneb see sellest, et Riia on siiski piisavalt suur linn võrreldes Tartuga näiteks. Esimesed nädalad kulusid puhtalt harjumisele ja sisseelamisele.
Olen põhimõtteliselt nädalakese Eestis viibinud ja homme sõidan tagasi. See kõik on võimalik seetõttu, et haiglas, kus praktikal oleme ( 4 eesti tüdrukuga) koheldakse meid kui kuninga kasse. Ilmselt tuleb see seetõttu, et praktiliselt mitte keegi ei oska inglise keelt, isegi mitte noored ja sealsed läti tudengid ütlesid, et õed on väga ebakindlad ja ei oska meiega suhelda ning seetõttu saame alati poole päeva pealt ära ja päris tihti antakse vabu päevi. Vanemõde on kõige lahedam ja oskab inglise keeles öelda ainult " You can go home!" Samas käelise tegevuse üle ma ei kurda. Tilga süsteeme võin isegi unepealt panna, samuti olen oskuslik ravimite lahustaja ja antibiootikumide manustaja. Kahjuks pole veeniverd seal veel võtta saanud.
Patsientidega suhtlemise pool on muidugi piiratud, kuid härrad väga tahavad meiega rääkida ja teevad komplimente kui ilusad me ikka oleme. Samuti arvavad enamus patsiente, et me oleme Soomest, seda just siis kui omavahel emakeeles räägime.
On mõningaid asju, mida seal ikka täiesti teisiti tehakse. Seega vaatame vahel lihtsalt suu ammuli ja imestame.
Imelik seda öelda, aga praktika kipub teisejärguliseks jääma. Seda just seetõttu, et meil on üpriski palju vaba aega. Pidu peo otsa elustiil väsitas mind nii ära, et tulin eestisse puhkama, rahu ja vaikust nautima. Mulle tohutult meeldib kui kirju on sealne ühiselamu seltskond, enamus ongi välistudengid. Seega olen tuttavaks saanud nii itaallaste, hispaanlaste, türklaste, hollandlaste, lätlaste ja paljude teiste rahvuste esindajatega.
Tore on vaadata seda, et nad reaalselt pidutsevad täiesti teistmoodi. Kui eestlaste pidu seisneb enamjaolt selles, et istutakse ja juuakse seni kuni keegi ära vajub siis nende peod on vastupidi suhteliselt vähese alkoholiga tantsulised ja laululised. Ning nende pidu võib täiesti koosneda teest, küpsistest ja vesipiibust ning kõigil on lõbus. Muidugi saame kõigi käest kommentaare kui ilusad ikka Eesti naised on. Komplimente on alati tore saada.
Pingsalt oleme oodanud, et ilm soojemaks läheks siis saame paremaid paiku avastada ja normaalseid turistipilte teha. Seega koostame endale väikese to-do listi, et tähtsamad kohad, klubid, paigad saaksid külastatud. Sest olgem ausad, see aeg läheb seal nii kiiresti.
Halbade ilmade tõttu olen suutnud ära külastada enamus suurtest kaubanduskeskustest. Kui kellelgi on soovi siis võin millalgi teha postituse, mis poed väärivad külastamist ja mis mitte nii väga. Igatahes avastasin paar kingapoodi, kus ma konkreetselt hulluks läksin. Lahkusin tol korral ainult ühe paariga, kuid need ei jää kindlasti ainsaks paariks. Kui umbes 10 euro eest saab ilusaid kingi, siis ma ei suuda ära öelda. Mu ema ütleb mulle alati, et ega ma sajajalgne pole. Ma olen lihtsalt naine.
Kokkuvõtteks võin öelda, et ma olen õnnelik, tõsiselt õnnelik. See ongi just see aeg, mida ma alati endale vajanud olen. Lihtsalt naudin sealset elu ja võtan kõik, mida selle kolme kuu jooksul võtta annab. Ma ei kahetse mitte hetkeks ka seda, et selle asja ette võtsin. See on hea vaheldus, lisaks paraneb mu inglise keele oskus, mis on suur pluss.
See aeg, mil ma olen seal olnud on süstinud minusse hulgaliselt positiivsust ja elurõõmu. See tunne on lihtsalt super !
Mul on juba paar järgmist postitust ka soojas. Ilmselgelt on mul hetkel motivatsiooni lend.
Soovin teile kõike kõige paremat mu armsad lugejad. Olge rõõmsad ja nautige elu !
